Uluk E Pelo, Ohin Ai-pelu,  Atrai Tebes Turista!

Date:

Share post:

Reportage : Venisia Vitoria

LIQUICA (Lifaupress) – Liquica, mak munisipiu ida ne’ebe besikliu  Dili, kapital nasaun Timor-leste, ne’ebe merese atu halo vizita ba!

Nudar distinu turistiku, Liquiça oferese atrasaun Turístiku  oi-oin, ne’ebe atria tebes  turista lokal no Internasional. Atu to’o munisipiu ne’e husi Dili, bele utiliza fasilidade transporte terestre. Transporte privadu no publiku hanesan  Mikrolet, Bis, Taxi no Angguna, uza minute entre 25 – 30 de’it.

Iha parte norte fronteira ho tasi – Tasi ibun sira, oferse paizagem natural ne’ebé furak, hahu kedas husi to’o kapital Likisa no liu ba Maubara.

Merkadi lokal sira oferese produtu  oi-oin hahu kedas husi Ulmera to’o merkadu tradisional iha sidade Likisa, no sentru Mao de Obras iha Maubara.

Fatin turizmu istoriku primadona ne’ebe prezerva hela,  mak ho naran Prizão Ai-Pelo. Fatin ida ne’ebe tempu colonial Portuges uza hodi hatama prizioneiru sira ne’ebe kontra konolializmul

Tansa sá prizão ne’e hasai naran Ai-Pelo? Pedro Soares ho kodigo “Saran kiko”, nudar istoriador  hateten, fatin ne’ebe ho naran Ai – Pelo, harii iha tempu okupasaun Portugal.

“ Tinan 1888, Portugal mai hari’i hela prizaun ida iha ne’e ho naran “ E Pelo”. Esignifika Bee no Pelo ne’e Moruk. Momentu ne’eba, wainhira dadur sira husu be’e, seguransa prizioneiru sira ba kuru tasi-been fo hemu ema, tanba sira ne’e hukuman  mati.

Modansa naran husi   E Pelo sai Ai – Pelu ne’e iha tinan 1992, bainhira Indonesia okupa Timor-leste. Indonesia mai halo rehabilitasaun no tau naran foun,  “Ai Pelu” .

Iha era restaurasaun Independensia Republika Demokratika Timor-leste, Ai-pelu kontinua hetan atensaun. Governu Timor-leste halo reabilitasaun uitoan, asegura fatin ne’e, kompleta ho fasilidade balun.

Ohin loron, Ai-pelu sai distinu turistika favoritu iha Timor-leste, liuliu munispiu Likisa. Alende Estrada ba area ne’e kaber loos, konstrusaun Sentru Merkadu no Komustivel ida mos harii ona besik fatin turistiku ne’e, hodi fasilita vizitante sira-nia nesesidade.

Iha area lorosa’e no loro-monu mos iha ona konstrusaun privadu, kompanhia balun ne’ebe kompleta tan area ne’e. Ba future, resiza tebes atensaun ba fasilidade bee-moos, hariis fatin no kulinaria.

Bele halo jestaun ba rendimentu munispal, ne’ebe koleta husi vizitante sira kada loron. Siguransa moss ai fator importante iha area proezidu ne’e, atu vizitante sira senti seguru. Se mak hakarak ba vizita A – ipelu???

spot_img

Related articles

Ambasadór Korea Du Sul Fo Omenajen Iha Jardim Memorial

Reportajen: Osterlia Muni PANTE MAKASAR  (lifaupress): Membru Militer na’in 5 husi Korea du Sul, ne’ebe lakon sira-nia vida...

PM Lidera Konsellu Nasionál Organizador Prezidensia ASEAN

Reportagen: Osterlia Muni  DILI (lifaupress) : Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão nomeadu nu’udár Prezidente bá Konsellu Nasionál Organizadór...

Pesoál 24 Ba Kargu Xefia Iha IOB Simu Posse

Reportajen: Osterlia Muni DILI (lifaupress) : Pesoál sira ba Kargu Xefia hamutuk 24 iha Institute of Bussines (IOB) Dili,...

Buka Halo Di’ak Ba Ema Seluk Hahi Halo Di’ak Maromak Sei Haraik Prémiu

Reportajen : Imaculada Tefa OE-CUSSE ( lifaupress) : Sarani rihun, partisipa Misa Sinza,  Kuarta-feira (18/2/2026) iha Igreja Numbei, Parokia...