Reportajen : Candida Nunes Soares de Vasconselos/ Carlota Rodrigues/ Toribia da Silva
MANUQUIBIA (lifaupress) : Ambiente matak, nudar riku-soin ida atu fo iis fresku ba ema umanu no rai bee barak ba sosiedade nia moris. Tanba ne’e, presiza protesaun rigorozu, liuhusi maneira tarabandu.

SERIMOMIA KULTURA : Lia na’in sira iha Suku Vau-vou, Maubara, Likisa hala’o serimonia Tara – Bandu, semana ikus fulan Fevereiru liuba. Foto LP/ Candida
Ida-ne’e, mak dalan ne’ebe komunidade aldeia Manuquebia, suku Vatu-vou, Postu Administrativu Maubara, munisipiu Likisa, desidi atu hala’o serimonia kultura tarabandu.
Lidera husi Xefi Aldeia, Adriano Xavier de Jesus, komunidade sira sai sasin ba serimonia tara bandu ne’ebe akontese loron Sabadu 22 Fevereiru 2025 liuba, no atualmente em vigor.
Atu la iha ema ida mak kontra tara bandu, autordade lokal produz regulamentu ida. Iha regulamentu nee, hateten, Xefi Suku sira defende grade promove kostume nia ba riku soin.
Artigu 6 husi Regula,entu nee, hateten, fo kompetensia ba Xefi Suku, promove regulasaun ba konflitu sira ne’ebe mosu entre membru aldeia tolu iha suku ne’e,maibe depende elementu fundamental sira kona-ba indentidade kultura foun.

REPREZENTANTE: Reprezentante komunidade Suku Votu-vou, kaer hela au nuudar sinal Tara bandu, iha serimonia Tara Bandu, fulan Fevereiru nia rohan. Foto LP/Candida
Timor-leste reserva esistesia uma lulik ba uma lisan. “ Maibe ami husi suku Vatu-vou, hasai lei kultural ida ne’e, Tara bandu nuudar seremonia kultural importante tebes, no konsidera nuudar Lei Inan ida iha tempu modernu ne’e,” Xefi Aldeia nee dehan.
Kultura Tara bantu, hahu kedas tempu bei-ala sira no hahu kedas ho rai nia moris ba ema sira, no balada sira ho ai-horis sira ne’ebe moris iha ai-leten.
Nudar timoroan, Tara Bandu nee, atu regula direitu no dever ema umanu nian,respeita no hakruk ba orden publiku , sinal respeita ema seluk nia knua lisan,kriasaun animal ho ai-horis.
Sinal iha knua entre uma lisan ba uma lisan, entre aldeia ba aldeia, entre suku ba suku, postu Administrativu ba postu Administrativu no sosiedade nia laran.
Iha tempu beiala sira, Tara bandu konsidera hanesan lei inan, hanesan ho konstituisaun RDTL. To’o ohin – loron, Tara bandu nafatin ezisti, no sei la’o rotasaunhusi jerasaun ba jerasaun to’o Timor nia vida modernu no sei kaer metin ba prinsipiu valores fundamental sira hanesan respeitu no onestidade, labele bosok,labele na’ok, hadomi – protesze,haburas, unidade, pas no hamutuk partisipa ativu dezenvolve aan rasik.
Objetivu husi Tata Bandu ne’e, atu kria unidade, pas, estabilidade no hakmatek iha sosiedade nia moris lorloron, no repeitu nuudar umane no mane – foun, maun – alin, ferik – katuas oan, bei oan no inan – aman.
Alemde ne’e, tuir Xefe Aldeia, Adriano Xavier de Jesus, respeitu ema seluk nia relasaun hanesan animal, ai-horis no kintal. “ Labele bosok no labele na’ok, labele aplika lei kultura hodi protese no depende uma seluk ne’ebe lakon ona direitu,” Adriano dehan tan.

Konsellu Suku Vatu-vou, Falaviano Tinos Usna’at hateten, Tara-bandu ida ne’e, tara ba ema no ba animal ho kintal. ” Tara-bandu ne’e, kria lei ba interese Suku Vatu-vou, hodi regula ema, animal no ai-horis sira, ho kintal sira iha ne’e,” Falaviano Tinos Usna’at esplika.
Nia mos rekunhese, ezisti ona desde bei-ala sira. Iha Timor-leste ezisti Lei formal no lei non formal. Nune’e, sansaun sira ne’e, mos iha nanis ona desde tempu bei ala sira.
Tara bandu ne’e nia durasaun to’o periudu mandate Augtoridade Suku, Aldeia no Konsellu Suku remata. “ Depois ha’u – nia mandatu remata ona, hotu ona. Bainhira Konstrusaun Xefi Suku ida ne’ebe mak lori fali Xefi Suku, tenki tara fali bandu hodi validu fali lei foun. Se karik ha’u – nia mandatu hetan konfiansa nafatin husi povu,ha’u sei tara fila – fali bandu ne’e, para lei ukun ho bandu kultura ida ne’e vale nafatin.
Husu kona-ba se mak kontrola implementasaun tara-bandu, nia hatan, “Ne’e entrega ba kabu-leva. Sira sei implementa . Sira mak sei kontrola buat tolu ne’ebe mak ba bandu regula, kompostu husi ema, animal no kintal. Bainhira hetan ou komunidade balu hetan, kontrola fali regras balun, sei dirizi lori mai iha aldeia no suku mak sei rezolve problema ne’e, “ nia reafirma esplikasaun. (*)


