Presiza Urjenti, Konstrusaun Estrada, eletrisidade No Klinika

Date:

Share post:

MAUBARA (Lifaupress) — Suku Vatuvou, Postu Amdinistrativu Maubara, munisipiu Likisa, nuudar suku ida ne’ebe pontesial.

Foto hamutuk : Jornalista online www.lifaupress.com, Candida Nunes Soares de Vasconselos (Primeiru husi liman karuk), Carlota Rodrigues (dahaat husi karuk)no Toribia da Silva  (dato luk husi karuk), foto hamutuk ho Xefe Suku Vatu-vou (daruak husi karuk).

Autoridade lokal Vatuvou, Postu Administrativu Maubara, Munisipiu Likisa, halo esforsu atu dezenvolve potensia sira, hamutuk ho komunidade ba povu nia moris di’ak.

Akompanha entrevista espesial kompletu iha publikasaun ne’e, husi ekipa jornalista online www.lifaupress.comCandida Nunes Soares de VasconselosCarlota Rodrigues no Toribia da Silva ho Xefe Suku Vatuvou, Flaviano Tinos Usna’at, 11  Fevereiru 2025 liuba, iha Vatuvou.

Online Lifau Press (OLPress) : Tanbasa Suku ida ne’e naran  Vatu-vou?

Flaviano Tinos Usna’at (FTU): Vatu-vou mai husi istoria  Ida iha momentu ne’eba. Suku ida Gugleur ho suku vatu-vou  ne’e sira mai, Ida maun tenki ba  iha Gugleur, Alin  tenki hela Iha Vatu-vou.

Tamba rai ida naran Vatu-vou ne’e, tamba rai oan ne’e aas hela. Entaun sira bolu ho lian Tokodede, dehan Vatu-vou. Ne’e tetun dehan rai aas, fatuk Ida aas hela mak sira bolu Vatu-vou ne’e, tamba ne’e mak sira fo  naran vatu-vou.

Suku ne’e nia luan iha 53,24 metru kuatradu, ho Aldeia sanulu no total populasaun 6,000 resin.

(OLPress): Oinsa istoria to’o lori ita sai Xefe Suku Votuvou?

 (FTU): Ha’u hahu espresia servisu tinan 2008 iha NGO local. Tinan  2011 to’o 2012, ha’u servisu iha Care Internasional durante fulan Ida ho valu. Ha’u mos servisu iha  PNDS, nudar ekipa destrasaun suku tinan sanulu.

Pois Xefi Suku sesante,  Antonio Martins, bolu fali ha’u mai servisu iha sede suku, nudar sekretariu Suku. Tinan 2023, mak ha’u kandidata an ba Xefi Suku no konsege manan eleisaun, hahu mandate iha 28 Novembru 2023.

 (OLP) : Oinsa atividade lorloron, nuudar Xefe Suku Votuvou?

 (FTU) : Ami-nia atividade servisu lorloron mak atende no servi komunidade iha sede suku hahu  tuku 8:00 resin, hanesan mos oras servisu ba funsiunariu publiku. Komesa husi tratamentu dokumentu ba Billete Identidade no seluk tan.

Kada loron Sesta-feira, ami halo limpeza, iha sede suku noa area sede suku, halo lutu. Bainhira komunidade hasoru problema, durante 24 nia laran, ami tenki atende. Ami tenki tu’un ba rezolve iha Aldeia sanulu, hanesan problema familia no seluk tan. Ami mos monitoriza projetu sira ne’ebe Kompanhia sira ezekuta iha suku Vatu-vou.  

Atividade seluk tan, bainhira mate foun ruma dook husi ami – nia suku Vatu-vou, ami presiza ba. Bainhira iha au-laran, ema Vatu-vou balu lakon sira nia vida, ami tenki ba hare direta..

(OLpress): Oinsa ho tratamentu ba terseira idade?

(FTU) :  Terseridade iha ne’e hamutuk na’in 400 resin, hotu-hotu hein osan sai, tenki foti iha ne’e. Ema sira ne’ebe mak tinan to’o ona terseira idade,  sira tenki lori sira – nia kartaun eletoral mai, para hatama sira – nia formatu  iha social.

Iha ne’e fusionario nain ha’at. Ida tenki ba idozu, ida sosial, ida fali kona – ba Administrasaun,  ida tan sekretaris suku Ida fali kona-ba finansa. Iha mos atende bolus da Mae.

Lei Ida tu’un mai fali dehan ema ne’ebe mak hetan ona osan terseridade, nia oan labele hetan ou labele asesu ba Bolsa da Mae, lider lokal, hanesan ami – nia oan mos labele hetan, xefi Aldeia sira labele hetan, ema sira ne’ebe mak hetan subsidiu veteranus nia oan mos labele hetan.

Veteranus iha Vatu-vou laiha problema, tamba sira iha balu mak pendenti mos tamba dokumentus mak falia.

 (OLPress) : Oinsa ho fontes rendimentu husi komunidade sira iha Vatuvou?

(FTU) : Fontes rendimentu iha ne’e, maioria moris nudar agrikultor. Balu mak perkuariu, fusionario publiku kuaze 5%. 

Area ekonomia iha ne’e mos di’ak. Maibe problema  mak estrada ladn di’ak. Bainhira Estrada ladi’ak, ekonomia mos la’o ladun di’ak, tamba ita atu buka osan araska. Osan atu hola sasan iha ne’e mos dalan ladun diak.

Ami iha ne’e, kafe mos laiha. Barak liu sira moris husi fa’an  animal. Osan husi fa’an animal, sira hola fo’os. Problema mak uza deit osan hola fos, entaun agrikutor sira la preokupa ona halo to’os

(OLPress) : Oinsa ho dezenvolvimentu edukasaun no Saude iha Suku Vatuvou?

(FTU): Iha ne’e eskola Primaria hotu kedas,  ho klinika rua. Bee moos iha aldeia balu mak sei harelik hela. Aldeia balu mak sei halerik hela ba asesu bee-moos. 

Komunidade rasik la konserva bee matan. Be’e ne’ebe sira dada, be’e  komesa menus, tamba animal  barak estrga be’e hu’un.  Problema seluk ne’ebe komunidade infrenta mak linha listrisidade.

Ami hato’o ona problema bee, Estrada no eletrisidade ba Governu, Espera  tempu besik sei implementa. Ami nafatin ejiji, atu implementa lalais projetu ne’e.  

Tanba kuaze suku 7 iha Postu Administrativu Maubara, Suku Vatu-vou deit mak aldeia barak sidauk asesu ba linha listrisidade.

Iha ona eskola balun mak hadia tia ona. Presiza mos atu hadia Klinika ida iha Boravei no Manuquebia. Presiza Harii tan Klinika iha aldeia Gariana ho Lebukailiti. Ami hato’o ona pedidu ba Presidenti Autoridade. 

Tinan  2025 Seidauk bele harii, tanba dehan atu harii uluk iha iha Lisadila ho Bautalo. Ita Hein deit rezultadu tinan 2026 tu’un mai. Karik laiha resposta pozitivu, ami tenki buka dalan para husu nafatin.

(OLpress): Fasilidade saida deit mak suku Vatu-Vou iha? 

(FTU) : Ami – nia sede Suku  iha komputador tolu, printer rua, armariu rua, aula suku ida, meza bo’ot tolu, meza ki’ik tolu, motorizada rua, kadeira 47, kadeira masa rua .

(OLpress): Oinsa ho dezenvolvimentu area agrikultura no Floresta? 

(FTU) : Area agrikultura iha ne’e,  la’o di’ak. Problem mak agrikultur balun la halo to’os, balu husik animal, entaun estraga aihan no ai horis sira. 

Floresta lao diak, tamba floresta sira – nia hu’un mak Vatu-vou kedas. Sentru Biberus iha ne’e, Guarda floresta mos nafatin iha ne’e. Ami kria ona tarabandu kona – ba buat hira ne’eba mak Ita ko’alia.

(OLpress): Karik iha Vatu-vou iha ona sentru treinamentu tekniku vokasional?

(FTU) : Vatu-vou  iha Sentru treinamentu rua ba Edukasaun nao formal. Ida iha  Fatubeleter ba kursu lingua Korrea no  ida iha Mauboque loke ba kursu Lingua Inghles seluk tan laiha ona.

(OLpress):Problem saida mak suku Vatu-vou infrenta?

(FTU) : Ami -nia problema mak komunidade balu ita aviza atu labele husik animal iha Estrada boot sira, informasaun sirkular ami fahe hela deit, Prezidenti Autoridade mos press hela deit, maibe populasaun sira husik nafatin. 

Probelam seluk mak ami husu Governu, harii postu saude atu komunidade sira ne’ebe hela dook, bele asesu ba fasilidade saude sira ho lais. 

Ho Estrada di’al, Klinika no postu saude iha ona, no. linha eletrisidade di’ak, komunidade sir abele moris hakmatek iha paz nia laran, paz ba dezenvolvimentu ne’ebe la’o nafatin ho sisesu. (*)

spot_img

Related articles

Ambasadór Korea Du Sul Fo Omenajen Iha Jardim Memorial

Reportajen: Osterlia Muni PANTE MAKASAR  (lifaupress): Membru Militer na’in 5 husi Korea du Sul, ne’ebe lakon sira-nia vida...

PM Lidera Konsellu Nasionál Organizador Prezidensia ASEAN

Reportagen: Osterlia Muni  DILI (lifaupress) : Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão nomeadu nu’udár Prezidente bá Konsellu Nasionál Organizadór...

Pesoál 24 Ba Kargu Xefia Iha IOB Simu Posse

Reportajen: Osterlia Muni DILI (lifaupress) : Pesoál sira ba Kargu Xefia hamutuk 24 iha Institute of Bussines (IOB) Dili,...

Buka Halo Di’ak Ba Ema Seluk Hahi Halo Di’ak Maromak Sei Haraik Prémiu

Reportajen : Imaculada Tefa OE-CUSSE ( lifaupress) : Sarani rihun, partisipa Misa Sinza,  Kuarta-feira (18/2/2026) iha Igreja Numbei, Parokia...