Reportajen: Ana Graciana Soares/Natalia de Jesus
DILI (Lifaupress): Ministru Obras Públikas, Samuel Marsal informa ahi Dili laran mate-lakan tamba problema sub estasaun ida deit ho nune’e iha ona sistema tenderizasaun atu monta ida tan iha Comoro hodi bele ajuda malu. Asuntu ne’e hato’o iha Programa meet the press ne’ebé organuza husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál iha salaun MTK, Caicoli,Dili, uha Sesta-feira, 29 juñu 2024.

KOBERTURA : Jornalista sira ne’ebe halo kobertura iha programa Meet The Pres, Sesta-feira (28/6/2024) iha Salaun MTK, Kaikoli, Dili, no Asina MOU Transferensia Public husi SEKOMS ba Radiu Komunidade sira. Foto LP1
“Preokupasaun ahi mate hela deit iha Dili ne’e laos tamba enerjia gerador mak la to’o maibe iha problema tolu: iha sub estasaun ne’ebe iha Dili ida deit mak iha Camea. Tinan ida – ne’e hahu prosesu tenderizasaun, aumenta tan sub estasaun iha Comoro, Dili, atu ajuda malu,” Ministru Obras Públikas, Samuel Marsal informa ida-ne’e iha programa Meet The Press iha salaun MTK Caicoli, Dili, Sesta-fiera (28/6/2024)..
Nia haktuir, Problema ahi mate tamba trafo iha dili laran ne kada trafo ba uma kain 200 to’o 250 maibe agora trafo ida uma kain 300 bele to’o 400 tamba ne’e maka wainhira trafo manas feeder sira bele nakfera.
“Ita deteta ona problema sira ne’e, maka ita hahu prosesu tenderizasaun, Espera fulan ida ne’e, material sira to’o ona Dili, atu ita bele halo instalasaun ba iha fatin ne’ebé nia enerjia maka’as, sista trafo ida-ida para ahi labele mate no enerjia labele manas demais,” Ministru Samuel dehan.
MOP dehan, ahi mate no koneksaun feeder sira influénsia husi ligasaun ilegal sira. Tamba balun utiliza enerjia maka’as tebes.
“Dadaun ne’e servisu hamutuk ho kompaña ida, hodi halo manutensaun kada Sabadu. Dalaruma halo ahi mate no dala ruma klima udan, anin, ai sira besik fiu mak tohar hanehan fiu. Ne’e mak influensia ahi mate,” governante Obras Públika ne’e afirma.
Kona-ba ahi mate iha loron 23 Juñu 2024, black out iha Hera kuaze oras balun iha teritoriu laran tomak, ne’e tanba insidenti ida iha panel jerador ne’ebe fiu ki’ik-oan ida mak kotu.
“Ahi mate kuaze oras 4, tamba atu deteta falla iha fiu ne’e sei ho Sistema manual. Entaun check fiu ida ba fiu ida, hodi tempu barak. Tamba ne’e, halo ona prosesu tenderizasaun ida ba dijitalizasaun, nune’e bele identifika lalais fallansu sira ne’ebé iha,”Ministru Samuel akresenta.
Atualmente, iha fatin barak sei utiliza hela kontador uluk. No fulan kotuk ekipamentu kontador foun tama ona. Tinan ne’e halo ona prosesu tenderizasaun, hodi instala fali kontador foun ho kualidade. (*)


