Maske Gasta Billaun $17, Seidauk Iha Soberania Ai-han

Date:

Share post:

Reportagen: Florentina Bianco Da Cruz/ Osterlia Muni.

DILI- (Lifaupress): Timor-Leste simu total reseita akumuladu husi Fundu Petroliferu hamutuk billiaun $35 no  gasta tiha ona billaun $17 no balansu Fundu Petroliferu atual billaun $18, Timor-Leste seidauk hetan soberania ai-han no  konsumu nasional kontinua depende ba importasaun.

Portavoz Cordenador Core Group Transparancy Timor-Leste, Jemicarter Monis dos Reis hateten ida ne’e ba jornalista sira iha kampun FONGTIL Caicoli Dili, Kuarta-feira (25/06/2025).

Niia dehan. atualmente Timor-leste infrenta mal nutrisaun ne’ebé afeta kuaze metade husi povu, dezempregu kontinua sa’e no servisu pübliku kontinua mukit.

Governu Timor-leste desidi investe ba Timor GAP iha konsorsiu ho Sunda Gas ba perfurasaun kampu Chudicth no mós ho kompañia Suisa Stream Tec,  hodi hari’i kompañia ida ho forma Parseiru Públiku- Privada ba Kampu mamuk Bayu Undan no kampu esplorasaun Chuditch,

“Ita tenke fó prioridade ba setór estratéjiku no sustentavel iha OJE 2026. CGT-TL relembra fali ba públiku katak, rekursu mina no gas nu’udär rekursu neʼebé  renovavel. Kuandu hahu produsaun ona, sei hotu iha loron ida. Timor-Leste la iha rezerva mina no gas barak tan. Maske Greater Sunrise mak kampu provadu ba valor komersial, maibé kampu ida – ne’e ninian statuta mós inserteza hela,” Porta Voz ne’e dehan.

Maske nune’e, rekunhese katak, Kampu Bayu Undan, Kitan no Elang Kakatua, fó ona kontribuisaun finansial ba Timor-Leste liu husi akumulasaun iha Fundu Petroliferu, ne’ebe kada tinan fonte finansiamentu ba OJE liu pursentu 80.

“Durante Fundu ne’e opera, Timor-Leste levanta no gasta tiha ona kuaze metade ba despeza nasionál.  Agora tenke fó prioridade ba investimentu iha setör produtivu hanesan agrikultura, peska, turizmu, indústria ki’ik, edukasaun no saúde.

Iha Jornáda Orsamental 2026, CGT lamenta katak, aprezentasaun ne’e seidauk fő evidensia ba progresu iha diversifikasaun ekonomia.

” Ida ne’e laiha justifikasaun téknika ekonómika neʼebé klaru, CGT hatene katak Chuditch seidauk klaru iha nia rezerva. No sai risku ida ne’e bele aumenta vulnerabilidade ba OGE no ekonomia. Timor GAP sidauk iha rendimentu, no nia operasaun depende de’it ba OGE,” nia dehan tan.

CGT mos nota katak, infrastrutura ne’ebé estadu uza ba justifikasaun iha despeza sira ba estrada, edifisiu, ponte, portu, aeroportu no eletrisidade, sei kontinua depende ba subsidiu OGE kada tinan. Iha 2025, setör eletrisidade hetan subsidiu tokon $166.5, no  EDTL rekolla de’it reseita tokon $50 – tokon 60.

“Governu tenke reavalia retornu real ba infra-estrutura hirak ne’e, Maske loos duni, katak, enerjia ida – ne’e mós ajuda povu-nia nesesidade no atividade ekonomiku,” Portavoz Cordenador Core Group Transparancy Timor-Leste, Jemicarter Monis dos Reis hateten.

CGT mos observa, Bayu Undan no rekursu mina no gas inklui mineiru, nu’udár rekursu ne’ebé naun renovavel. Fundu Proliferu tenke uza ba investimentu realistiku no sustenta povu nian rezistens. “ La bele gasta barak atu fó benefisiu de’it ba elite politiku no ekonómiku sira, “ nia dehan tan.

CGT sujere suspende no kansela projetu ne’ebé nian retornu duvidozu, hanesan investimentu iha infrastrutura boot sira, inklui setór mina gas neʼebé seidauk klaru nia viabilidade, hodi  reorienta OGE 2026 ba setor produtivu, sosiál, agrikultura, saúde, edukasaun, indústria ki’ik, juventude no ambiente.

Alemde ne’e, desidi despeza nesesáriu no halo revizaun fiskal fundamental-prioridade ba setör ne’ebé bele kria empregu, soberania ai-han.

“CGT-TL ho membru sira kontinua akompaña politika orsamentál no dezenvolvimentu iha Timor-Leste. Ami kontinua hato’o ba Governu hodi garante utilizasaun fundu estadu ne’ebé efetivu, seguru no justa ba nasaun no povu tomak,” nia dehan tan.(*)

spot_img

Related articles

Ambasadór Korea Du Sul Fo Omenajen Iha Jardim Memorial

Reportajen: Osterlia Muni PANTE MAKASAR  (lifaupress): Membru Militer na’in 5 husi Korea du Sul, ne’ebe lakon sira-nia vida...

PM Lidera Konsellu Nasionál Organizador Prezidensia ASEAN

Reportagen: Osterlia Muni  DILI (lifaupress) : Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão nomeadu nu’udár Prezidente bá Konsellu Nasionál Organizadór...

Pesoál 24 Ba Kargu Xefia Iha IOB Simu Posse

Reportajen: Osterlia Muni DILI (lifaupress) : Pesoál sira ba Kargu Xefia hamutuk 24 iha Institute of Bussines (IOB) Dili,...

Buka Halo Di’ak Ba Ema Seluk Hahi Halo Di’ak Maromak Sei Haraik Prémiu

Reportajen : Imaculada Tefa OE-CUSSE ( lifaupress) : Sarani rihun, partisipa Misa Sinza,  Kuarta-feira (18/2/2026) iha Igreja Numbei, Parokia...