Reportagen : Florentina Bianco da Cruz
DILI— (lifaupress ) : Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF) hala’o enkontru bilateral ho embaixadór foun husi Estadu Unidus Amerika (EUA) .
PHD Asesor prinsipal, MAPPF, Agostu da Silva hatete, Amérika no kompanha jestor sira ne’ebé durante servisu ho governu Timor-Leste sira mai ko’alia kona-ba relasaun importasaun exportasaun entre Timor-Leste ho Nasaun unidus Amérika.
“Ohin reprezentante husi Amérika no kompanha jestor sira ne’ebé durante servisu ho governu Timor-Leste sira mai ko’alia kona-ba relasaun importasaun exportasaun entre Timor-Leste ho Nasaun unidus Amérika, Tanba ne’e ko’alia kona-ba importasaun exportasaun aliende ida ne’e diskuti mós oportunidade atu sira mai apoiu dezenvolvimentu iha agrikultura, peskas, pekuaria, no floresta, liu-liu hare ba produtu na’an manu ne’ebé durante importa husi Amérika mai ita rai”.
PHD Assesor principal, MAPPF, Agostu da Silva hato’o assuntu ida ne’e remata diskusaun iha salaun uma adat MAPPF Comoro ba Jornalista sira kuarta (08/05).
PHD Asesor prinsipal MAPPF, Agostu Informa, Hanesan Nasaun Timor ne’ebé importa produtu no sira ne’ebé esporta sira nia produtu mai Timor-Leste iha rekejistu estikula tuir lei ne’ebé iha nia laran.
“Hanesan Nasaun Timor ne’ebé importa produtu no sira ne’ebé esporta sira nia produtu mai Timor-Leste iha rekejistu estikula tuir lei ne’ebé iha nia laran tanba ne’e importador no mós kompanha sira iha esportador iha Amérika ne’ebé lori sira nia produtu mai tenke prense rekejistu sira ne’ebé estikula iha lei importasaun exportasaun nian”.
PHD Assesor principal MAPPF, esplika, Nasaun Amérika ita uluk haruka ita nia tekniku sira ba iha Amérika hala’o sistim audin signifika flantas sira ne’ebé esbelese iha Amérika kuandu sira tuir prense rekejistus regulamentu Amérika nian ekipa Timor oan sei ba halo avalisaun iha Amérika.
” Uluk haruka ita – nia tekniku sira ba iha Amérika hala’o sistim . Ita nia ekipa ba halo avalisaun iha ne’ebá, satisfas ho establesementu Sistema agrikultura iha ne’ebá. Atu implementa iha Timor-leste, ita husu ba kompanha sira hare ba rekezistu tuir lei ne’ebé iha,” nia esplika.
Aliende ida-ne’e, fasilita importasaun no exportasaun tuir lei,atu asegura nasaun ne’e labele hetan moras ruma.
Antes halo importasaun, tekniku sira ba haree tuir establesementu kompanha sira,hodi verifika planta sira prense ka lae rekejitu ne’ebé governu Estadus Unidus Amérika estabelese.
“Ita nia ekipa satisfas ho kriteria sira hotu. Tanba ne’e, Governu liu husi ministerium agrikultura, hakerek ona karta ba Embaixada Estadus Unidus Amérika, kona-ba produtu manu Esporta mai Timor-leste, maibé tenke tuir nafatin rekejistu,” nia hatutan.
Hahú iha tinan 2024 Timor-Leste importa manu husi Estados Unidus Amérika hamutuk tonelada rihun sia. To’o Abril tinan 2025, importa ona tonelada hirun 2.
Iha sorin, seluk Political Economic Cosular Officer, Christopher Morehouse salienta, enkontru ho Ministeriu agrikultura, sumariza konaba importasaun,esportasaun no koalia nafatin kona-ba kumprimisiu husi EUA atu esporta presiza prienxe rekejitu legal sira. (*)


