Reportajen: Ana Graciana Soares
LAUTEM (lifaupress): Animal fuik iha Parque Nasional Nino Conis Santana (PNNCS) Lore, Lautem, seidauk mate tanba impaktu husi mudansa klimatika. Maibe, Animal fuik mate tamba kasa ilegal sira.

Pesoal Korpu Guarda Floresta Postu Administrativu Lore, Mario da Costa informa ida-ne’e ba ekipa jornalista Media Tour iha nia rezidensia Capalati Lore, Sesta-feira, 31 Maiu 2024,
” Iha duni mudansa klimatika, maibe iha Parque ne’e, ami hare iha tasi ibun, lori mak ai parapa sira balun mate. Ita hare’e mos iha Laivai mos barak mak mate, kauza impaktu klimatika no balun mate tamba kauza sosiedade balun seidauk iha koñesementu Ambiental. Ema soe plastiku arbiru, entaun mota lori ba tasi, laloran baku ba ai parapa sira nia oan mate. Entaun agora ai horis ne’e menus,” Mario da Costa esplika tan.
Kona-ba animal sira-nia nia kondisaun iha tempu mudansa klimatika, nia dehan, “animal fuik sira iha Parque ne’e, la naran mate. Animal mate tanba komunidade sira maka kasa illegal, barakliu husik de’it. Estadu seidauk iha lei seguransa ba kilat manu no material kasa nian . Entaun komunidade sira kontinua kasa, uza ekipamentu sira-ne’e.
Kasa iha Parque Nasional ne’e, la’os husi Postu Lore deit, maibe husi Postu seluk mai kasa illegal. Wainhira kaptura, entrega ba superior sira maka fo sasaun.
Nia mos rekunhese, guarda Floresta iha Lore na’in 3 deit, la iha kapasidade atu asegura area protejidu sira. “ Ami alo patrollamentu iha sorin loos, kasador mosu iha parte karuk. Entaun atividade ilegal ne’e iha nafatin,” nia dehan.
Maske nune’e, Guarda Floresta ne’e afirma, durante halo kontrolu ho esforsu, konsege prende kilat manu 4 no meda 10-resin no manu fuik ne’ebe kasador sira kasa.
Desde tinan 2021 destaka iha Lore, Guarda Florestal sira tama sai aldeia no suku hodi sensibiliza ba komunidade sira kona- ba rikusoin, ai horis no animal protezidu sira. Maibe sira – nia komunidade sira mak seidauk muda sira-nia karater.
Nia mos informa kona-ba manu Kakatua iha Paque Nasional ne’e menus ona. Tanba tempu okupasaun Indonezia iha Timor, Indonesiu sira hola manu nee barak husi komunidade sira.
“ Momentu ne’eba ita-nia komunidade sira mos moris ekonomia limitadu, entaun sira faan manu kakatua ba Indoneziu sira ho folin baratu loos, entre Rp. 5rb to’o no Rp. 10 rb ka entre USD $ 00.50 cent to’o USD $ 00.10 cent.
“ Ema la hatene katak, manu Kakatua nudar potensia turistiku ida, tanba atria ema atu vizita rai Timor. Agora manu kakatua kontinua menus, tamba sosiedade sira sobu nia knuk no nia fatin,” nia dehan tan.
Jornalista sira vizita Parke Nasional ne’e, nudar parte husi atividade Media Tour, ne’ebe realiza tamba kolaborasaun entre Asosiasaun Jornalista Timor-lorosa’e (AJTL) ho OXFAM iha Timor-Leste, no hetan fundus husi OXFAM Hongkong. (*)


