Reportajen : Florentina Bianco da Cruz
DILI (lifaupress:) : Asosiasaun Diretus Umanus iha Timor-Leste (HAK) husu Governu liuhusi Sekretária Estadu Asuntu Toponomia no organizasaun Urbana (SETOU) atu halo eviksaun ida ne’ebé ida ne’ebé justu tuir lei haruka, tenki dialogu ho komunidade afetadu sira, hodi garante nafatin direitu komunidade afetadu. Tanba tinan ida ona, prosesu alargamentu (haluan) estrada, komunidade afetadu sira seidauk hetan indimizasaun.
Ejijensia HAK ne’e hato’o liuhusi Komferesia Imprensa iha eskritoriu HAK Farol, Dili, Segunda – feira (02/2/2025). Konferensia Imprensa ne’e realiza bazeia ba situasaun eviksaun atual iha Suku Becora, Postu Administrativu Cristo Rei, Dili.
Portavoz HAK Norberto da Costa hateten, HAK konsidera SEATOU halo violasaun direitus umanus hasoru komunidade afetadu sira.
“Komunidade sei kontinua infrenta eviksaun ne’ebé la iha tratamentu dignu. Hafoin tinan 20 resin ukun aan, dezenvolvimentu Timor-Leste iha progresu signifikante iha setór oioin. Ida ne’e, tuir HAK nuudar kontribuisaun husi estadu nia polítika públika, ne’ebé durante ne’e Governu implementa atu fornese dezenvolvimentu no fó satifasaun ba sidadaun sira,” Porta Voz nee’ dehan..
Maske nune’e, nia hatutan, situasaun real, ajendamentu ba problema no polítika públika seidauk iha nia korensia sira, hodi responde imediata preokupasaun sosiedade hodi hakonu direitu fundamentu sidadaun sira nian.
Diretu sidadaun sira-nian ba ekonomia, sosial no kultura sei kontinua violadu, liu-liu direitu asesu ba uma adekuadu. Ema nia moris depende ba rai, nu’udar komoditi ida ne’ebé importante tebes ba ema – nia vida.
Desde fulan Abríl 2024 IX Governu liuhusi SETOU, hahú implementasaun despeju forsada barak iha kapital Dili no Munisípiu sira seluk. Governu Timor-Leste justifika. despeju sira ne’ebé akontese durante 2024 – 2026, bazeia ba razaun oioin atu asegura ijine no orden públika ba dezenvolvimentu nasaun, atu hasees komunidade sira husi área risku no razaun komunidade sira “okupae” rai estadu.
“ Realidade hatudu katak, despeju hirak ne’e la tuir prosesu legál ne’ebé em vigor, tanba implementa sem konsultasaun no notifikasaun natoon, uza forsa ne’ebé la profesionál no la oferese kompensasaun naton ka uma adekuadu tuir saida mak hakerek iha lei Nasionál, tuir lei espropriasaun ba utilidade públika, Lei Numeru : 8/2017- artigu 41 haktuir katak labele sobu komunidade nia uma no rai bainhira komunidade seidauk simu kompensasaun adekuadu inklui lei sira seluk.
HAK hanesan organizasaun direitus umanus kondena maka’as eviksaun forsada ne’ebé halo husi governu liu husi SETOU, tanba la tuir ona normais legais sira ne’ebé hatur iha lei. Nune’e, ejiji no rekomenda :
- Husu ba Governu liu husi SEATOU atu halo eviksaun ida ne’ebé ida ne’ebé justu tuir lei haruka, dialogu entre komunidade afetadu sira atu garante nafatin direitu komunidade afetadu, tanba tinan ida ona ona prosesu alargamentu estrada maibé komunidade afetadu sira seidauk hetan indimizasaun
- Halais implementasaun polítika dezetrazasaun
- Edukasaun sivika- sensibilizasaun lei (rai) ba sosiedade atu bele intende hodi ejerse direitu no deveres nu’udar sidadaun siviku
- Prepara estratéjia programa no orsamentu hodi asegura direitu ba rai no hela fatin ne’ebé seguru ne’ebé seguru ba komunidade vulneravel sira hodi bele evita okupasaun ilegal ba rai iha futuru (inklui polítika habitasaun sosiál ne’ebé sustentavel)
- Governu tenke kumprimente no haforsa implementasaun lei sira ne’ebé mak rejisti ona
- Husu atu halo indimizasaun ne’ebé transferensia no nakonu ho boafe ba komunidade afetadu sira nia uma no rai, Tuir lei espropriasaun nu. 8/2017, tanba ne’e nu’udar obrigasaun estadu nian.
- Ami mós husu kondena ekipa konjunta ne’e kompostu husi aparelu reprezivu ne’ebé kompostu husi PNTL no forsa militár iha terenu ne’ebé direitamente fó presaun piskologia no obriga komunidade afetadu atu husik nia rai ho forsadamentu.
- Ami mós husu ba Governu no ekipa konjuntu ida ne’ebé lidera husi SETOU atu garante nafatin direitu baziku sira seluk komunidade nian, hanesan direitu asesu ba Bee mós, Tanba tinan ida ona projetu alargamentu estrada ne’e la’o, estrada sistema bee área bekora kuluhun halo komunidade sira defisil asesu bee moss no dala barak komunidade sira hola de’it bee.**


