Reportajen: Selestinho Mani Falo
Ana Graciana Soares
DILI (Lifaupress) Bolseiru estudante hakbi’it hamutuk na’in 3.030 Kuarta-Feira, (26/06/2024) halo konferensia imprensa atu hasoru Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanidade (FDCH-sigla Portuguesa) ba desizaun muda bolseiru hakbiit ba fali bolseiru parserial.

KONFERENSIA IMPRENSA : Estudante sira tur deit iha simente, area Jardim 5 de Maiu, Kolmera Dili, nudar protestu ba governu neebe desidi hasara solbeiru Hakbi’it. Foto LP/Selestiano
“Infelizmente ho polítika IX governu nian ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão baze diploma ministeriál no. 11/2024 de 7 de fevereiru, deside muda bolsa hakbi’it ba fali bolsa parsiál, desizaun ida ne’e, tuir ami, injustu teb-tebes no sei la tulun ami kbi’it la’ek nia oan sira atu bele asesu ba ensinu superiór iha Timor Leste”, dehan leitura komunikadu imprensa bolseiru hakbi’it husi Institutu Superior Cristal, Reni Gonsanes, iha Jardin 5 de Maiu, Dili.
Nia haktuir, muda bolsa hakbi’it ba fali bolsa parsiál la’os deit difikulta estudante husi ami kbi’it la’ek nia oan sira atu aprende ho di’ak, maibé iha konsekúensia seluk mak lori ami kbi’it la’ek nian oan sira hotu tama ba rai-ku’ak.
“Ami estudante bolsa hakbi’it iha Timor laran tomak totalmente la konkorda no sei la asina ba karta kontratu foun bolsa hakbi’it muda ba bolsa parsiál ne’ebé FDCH atribui ona ba kada Universidade ho data ne’ebé determinadu” nia dehan.
Nia hateten, baze dekretu lei númeru 13/2020, 15 de abril, kona-ba regulamentu FDCH no Diploma Ministeriál no. 9/2021, 10 de março, VIII governu Konstituisionál oferese bolsa ho tipu integrál ka hakbi’it ba estudante sira ne’ebé kategoria inan-aman la iha kbi’it ho objetivu husi bolsa ne’e atu tulun ami kbi’it la’ek nia-oan sira hodi bele asesu ba ensinu superiór iha rai laran.
Nia haktuir, edukasaun nu’udar direitu báziku ba timoroan hotu hodi bele asesu hahú husi pre-primária to’o ensinu superiór ne’ebe estipula iha lei inan Konstituisaun RDTL artigu 59˚. No edukasaun nu’udar setór ida ke mais importante iha ámbitu prosesu kontrusaun estadu. Nune’e, estadu kria polítika públika oioin hodi tulun ka salva timoroan sira hotu atu asesu ba edukasaun atu sidadaun hotu tenki matenek iha nia rain rasiK.

KONFERENSIA IMPRENSA : Estudante bolseiro Hakbiit sira halo Konferensia imprensa iha Dili, Karta (27/6/2024) kontra Governu nia desizaun happera Bolbeiru Hakbi’it. Foto LP/Selestiano
“Bolsa integrál ka hakbi’it, tulun tebes ami kbi’it la’ek nia oan sira hodi bele asesu ba ensinu superiór no mós ita hatene, estudu iha kapitál hanesan Dili, la’os deit selu eskola, maibé mós presiza sosa ai-han, selu kós, selu bemo, sosa livru, pulsa internet, print, fotokópia no nesesidade sira seluk ne’ebé bele fasilita estudu estudante kbi’it la’ek nian ho di’ak bazeia ba kontratu tinan-lima”, nia salenta.
Nia hateten, tuir dadus ne’ebe Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu (FDCH) fó sai iha 30 de abril de 2024 katak, estudante sira ne’ebé asesu ba bolsa hakbi’it, dadaun ne’e eskola iha ensinu superiór públiku tantu privadu hamutuk sanulu-resin-neen (16) ho totál estudante 3.030.
Liu hosi komunikadu imprensa ida ne’e, ami estudante bolsa habi’it iha Timor laran tomak hodi ejize ba IX Governu liu husi Ministériu Planeamentu Investimentu Estratéjiku ho nia tuteladu FDCH atu:1. Kansela imediata ba desizaun politika injustu ne’ebé muda bolsa hakbi’it ba bolsa parsiál ne’ebé bele hamate ami kbi’it la’ek nia oan nia futuru. 2. Tenki mantein desizaun ho baze anterior ne’ebé fó bolsa integrál ba ami kbi’it la’ek nia oan sira hodi ami bele kontinua ami-nia estudu to’o remata.
- Estadu liu husi governu labele foti desizaun tuir de’it nia gostu, maibé tenki buka hatene, konsulta no diskuti ho estudante bolsa hakbi’it sira molok toma desizaun ida. 4. Ami rekomenda ba reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál liu komisaun G ne’ebé trata asuntu edukasaun atu levanta ami-nia problema ida ne’e iha Parlamentu ho seriedade.
“Ami estudante bolsa hakbi’it afirma katak karik ejizensia hirak ne’e ladauk responde iha tempu badak, mak ami estudante sira organiza malu hodi halo asaun pasífika kontra ministériu kompetente ho nia tuteladu sira”, nia afirma.
Alende ne’e, portavos komunikadu imprensa bolseiru hakbi’it UNTL, Nelson da Silva hatete, komunikadu ipmorensa ida ne’e ami tenke halo atu nune’e deklara ba públiku, inan aman sira veteranu sira no lideransa sira ne’ebe mak uluk halo funu ba ukun rasik-an atu rekoñese no hatene ami nia problema ida ne’e.
“Nonu governu valoriza pensaun vitalista no tau nafatin orsamentu maibe la hatene katak estudante sira ne’ebe hamahan-an iha bolseiru hakbi’it la’ek mos futuru nasaun nian. Di’ak liu hapara valorizasaun pensaun vitalista sira tau matan ba estudante hakbi’it la’ek sira atu prepara ba dezenvolvimentu nasaun Timor-leste nia futuru”, nia husu.
Entretantu estudante hakbi’it la’ek José da Costa hateten, durante fulan 6 sidauk selu nia kost ho total orsamentu hamutuk USD. 390 tanba sidauk foti osan husi nia bolseiru.
“Hau promete ona ho kost nain katak ami nia osan bolsu hakbi’it la’ek tama ba ha’u nia ATM sei selu ita bo’ot nia kost durante ha’u hela fulan neen”, nia dehan.
Nia hateten, kustu orsamentu ba selu kost kada fulan hamutuk USD 65 no nia hein desizaun husi FDCH karik mantein nafatin muda bolsa hakbi’it la’ek ba fali bolsa parserial nia sei foti desizaun atu hapara prosesu estudu atu buka osan hodi selu kost ne’ebe mak nia hela-ba.
“Hau triste tebes ba FDCH nia desizaun ida ne’e tanba bolsa parserial selu deit propinas eskola nian maibe diferente entre bolsa hakbi’it la’ek selu hotu ho nesesidade hanesan kost, ita bele sosa foos, kopia, print no nesesidade sira seluk ne’ebe estudante presiza. Ha’u nia aman mate iha tinan 2000 hela hau nia inan mak sei iha susar ho ferik ona susar ba hau atu selu ha’u nia eskola”, nia afirma.
José da Costa asesu bolseira hakbi’it la’ek iha tinan 2023, husi munisipiu Lautem, postu administrativu Luro, suku Lacawa aldeia Borugae dadauk hala’o nia estudu iha Universidade Katólika (UCT) Dili, fakuldade edukasaun, departamentu Literatura Lingua portuguesa, semester III.(*)


