Reportagen : Osterlia Muni
DILI – (Lifaupress): Banku Mundial pronto ajuda Timor-leste hodi atinji asesu saude universal. Tanba, atualmente nasaun ne’e seidauk atinji tarjetu saude universal espesifiku.

Direitor Banko Mundial, David Freadman hato’o ida ne’e ba jornalista Sira iha salaun Kay Rala Xanana Gusmao, Ministeriu Finansas, Dili, Tersa – feira (15/07/2025).
Tinan kotuk, Banku Mudial hetan utilidu ida husi ministeriu saude, kona-ba finansa ba Sentro Saude. Ita bele aselera, nune’e Banku Mundial halo esforsu boot tebes, konsege organiza eventu ida ho Apoiu husi Governu Australia, tanba ne’e maihusi pedidu saude iha Governu Timor -leste, Diretor Banku Mundial, David Freadman esplika.
“ Ami prontu atu hola parte esforsu ne’ebe lidere husi governu, liuhusi ministerio saude, atu atinji kobertura a saude universal ho parseiro ne’ebe maka importante tebes, iha koperasaun naruk tebes ho Banku Mundial kona-ba kobertura saude universal,” Diretor Banku Mundial, David Freadman reafirma tan.
Fulan Dezembru tinan ne’e, sei lansa no inagura Sentru saude ba kobertura saude universal iha Japaun insiativu fornese ba Banco Mundial.
“Ita mos presiza oinsa atu hadia di’akliu tan ita-nia rekursu humanu, Tanba ita ema prontu ona iha kapasidade, maibe ita – nia fasilidade la iha. Ida – ne’e tenke esforsu aan, estuda tan buat barak, atu nune’e fasil ba ita dezenvolve iha futuru hodi aumenta asesu ba fasilidade saude ,” nia dehan.
Atu hadia sistema, presiza komponente hotu. “Ita loke osan maibe ita gasta la ho efisienssia, rezultadu fraku, Ita prepara rekursu humanu, maibe fasilidade la iha, ne’e impede ema – nia servisu. Nune’e, atu hadia sistema tomak, ita prezisa hare pilar ida por ida, ho mekanizmu ne’ebe integradu, “ Direitor Banco Mundial ne’e esplika.
Iha Tinan 2021, komponente ne’ebe atinji 52%, sai sasukat ba kobertura saude universal, kompara hafoin ukun aan ka tinan 2000, seidauk to’o 40%.

Durante prosesu ukun aan atinji ona, maibé seidauk to’o nivel ida ne’ebe bele dehan asesu duni ba saude universal. Tanba atu atinji assesu saude universal lolos, tenki to’o 80 % ba leten.
Vise Ministru Saude, Flavio Brandao hateten, importante tebes ba Timor-leste atu halo analiza kle’an ba estudu ne’ebe la’o hamutuk ho Banku Mundial.
Maibe Governu liuhusi ministeriu finansas ho ministerio saude hare didiak investimentu iha saude, liuliu hare didiak instrumentu saude. Tanba investimentu saude tenki aposta uzu orasamentu efetivu iha efisiente.
“ Ita mos halo analiza dinamika Politika internasional ne’ebe envolve saude efetiva, oinsa ita bele prienxe ho efisiente,” Vise Ministru Saude dehan.
Drante diskusaun loron rua iha Dili, diskuti oinsa aposta ba investimentu saude iha orasamentu jeral, ne’ebe tenke kualidade responde ba nesensidade ho dadus, atu halo programa ba investimentu, nune’e bele ekilibra entre orsamentu jeral Estadu ho parseiru dezenvolvimentu.
“Tanba Ita hatene tempu naruk Kuaze Ita Nia parseiro dezenvolvimentu Sira investe ba iha saude ne’e 30% bele ba 40% maibe ne’e depende ba ita-nia fator esternal. Ministeriu Saude halo komunikasaun ho ajensia sira atu halo asaun didi’ak ho efetivu iha kada tinan,” nia dehan tan. (*)


