Reportajen: Osterlia Muni
DILI ( lifaupress): Autoridade Marítima Nasionál harii ho objetivu atu asegura tasi no asegura nasaun-nia bens hotu-hotu iha tasi.

“Ita – nia espasu Maritima hotu-hotu iha teritoriu Timor-leste, desde fronteira tasi laran, tasi ibun no iha fatin hotu-hotu neebe mak iha aktividade fronteira nian. Definisaun fronteira ba kompetensia kapitaun Portu Dili nian, hahu husi Batugade to’o Baucau Laleia nee, tama area juridisaun kapitaun Portu Díli nian,” Ministru Defeza (MD), Kontra Almirante Donaciano Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik hateten ida-ne’e durante nia diskursu ba tomada pose Kapitaun Portu Dili, Capitão Portu Díli, Primeiru Capitão Tenente Raul Vicente S. Corea ho nia Adjuntu Kapitaun Portu Dili iha Porto Tibar Dili, Segunda-Feira (30/06/2025).
Tuir Ministru Defeza, tomada de pose la’os serimonia formal de’it, maibe nuudar selebrasaun ho kompromisu no responsabilidade, asume unifavosere ba seguransa navegasaun. Tamba protesaun ba ambiente tasi no promosaun ba dezenvolvimentu sustentável ba tasi no rekursu maritima sira hotu.
“Husu ba Emposadu Kapitaun Portu Dili ho Adjuntu Kapitaun Portu Dili, atu asume kargu ho responsabilidade. Autoridade Marítima Nasionál nee importante tebes, tanba kria ho lei enkuadra sistema seguransa Nasionál no no jestaun fiskalizasaun ba ita – nia atividade Maritima,” Ministru Defeza (MD), Kontra Almirante Donaciano Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik” reafirma.
Pedor Klamar Fuik hatutan, wainhira iha aktividade hotu-hotu ne’ebe mak iha fiskalizasaun liuhusi Maritima no buska salvanmentu rejista ba naviu no buat hotu, ne’ebe relasiona ho tasi no protesaun meiu ambiente iha tasi ne’e, iha responsabilidade Kapitaun Portu Díli nian.
Entretantu Xefe Estadu Maiór Jenerál Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raul “Falur Rate Laek”, hateten, Timor-Leste iha bio diversidade tasi ne’ebe ho riku ba estensaun tasi nia signifikativu, depende ba supervizaun iha momentu atividade Maritima nia imperativu.
Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL ne’e hatutan, Timor-leste iha profisionais kompetensia, ne’ebe efikasia ne’ebe garantia tasi seguru, navegasaun efisiente no jere rekursu ho responsabilidade no transparente.
“Ha’u dezeja ita boot sira sei hala’o kna’ar no dedikasaun, espiritu servisu ba publiku. Tanba ami konfia ita – boot sira atu hasoru dezafiu sira, no atu buka solusaun neebe lori benefisiu ba setor Maritima no ba populasaun,” Tenente Jeneral Falur Rate Laek hateten.
Tenente Jeneral Falur Rate Laek, hatutan, ho i lideransa vizionáriu no kolaborasaun ha parte interesadu sira, sei bele alkansa patarma foun no jestaun foun Maritima Timor-Leste.

Kapitaun Portu Díli hamrik liu husi Dekreitu Lei Numeru 39/2020 no kria sistema AMN no Dekreitu Lei numeru 23/2023 ne’ebe define ba ambitu Sam nian kona-ba estrutura organizasaun funsionamentu no kompetensia husi Diresaun ba AMN ne’ebe ho estabelese kapitaun sira hanesan servisu deskonsentradu ba AMN nian.
Kapitaun Portu Díli nian ho nia Adjuntu atu halo koordendasaun servisu ba Autoridade integrante sam nian iha ambitu kontrola espasu Maritima.
Kompetensia importante tuir Dekretu Lei Sam artigu 26, hateten halo kordenasaun operasaun sira hotu iha tasi, aborda ba navio barkasaun sira, atu ezerse kompetensia propria ba órgaun servisu no orgaun deskonsentradu, hamutuk ho entidade sira ne’ebe integra iha SAM. (*)


