OGE 2025 : Presiza Investe Minimu 3%  Ba Bee-mos, Saneamentu no Ijiene

Date:

Share post:

Reportazen: Lúcia Ramos Simões Freitas

DILI (lifaupress.com):  Plataforma Nasional Bee, Saneamentu no ljiene Timor-Leste (PN-BESI-TL) , Husu ba Governu atu investe ba setór Bee moos, Saneamentu no Ijiene liu husi Orsamentu Jeral do Estadu (OJE 2025) minimu purvolta 3% hodi materializa Programa IX Governu nian.

Investimentu ba asesu Bee moos no Saneamentu Báziku labele adia (ka dada) tan. Laiha infrastrutura ida ne’e mak sei afeta ba saúde públika ka hada’et moras, mate no dezenvolvimentu la di’ak ha labarik sira.

“Agora dadaun PN-BESI-TL hala’o hela servisu hodi halo advokasia ba alokasaun OJE kada tinan ba setór BESI no mós politika no enkuadramentu legal hirak ne’ebe liga asuntu Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor-Leste”, Koordenador PN-BESI -TL Januariu A. de Jesus afirma ba Jornalista sira iha edifisiu  HAK Farol Dili, Kuarta Feira(09/10/24).

Plataforma Nasional Bee, Saneamentu no ljiene Timor-Leste (PN-BESI-TL)hanesan organizasaun Rede mak servisu iha setór Bee Moos, Saneamentu no Edukasaun ljiene, ne’ebé maka harii husi Organizasaun Naun Governamentál lokál sira ne’ebé servisu iha setór refere. 

Razaun prinsipál husi estabelesimentu rede ne’e oinsa atu hola papėl iha servisu advokasia ba setör Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor-Leste, hanesan prosesu ida atu garante partisipasaun ONG nasional sira hodi tau matan ba prosesu politika no dezenvolvimentu setor Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor Leste, nune’e bele lori dezenvolvimento neʼebé inkluzīvu ba Povu liga ho seitór Bee, Saneamentu no ljiene. 

Bee hanesan direitu báziku husi povu hodi garante vida moris loron-foron nian ho dignu, ne’ebe hatuur ona iha Konstituisaun RDTL, artigu 6 ko’alia kona-ba objetivu Estadu nian, liu- liu iha versikulu (e) harii sosiedade ida ne’ebé iha justisa sosial, hodi hakiak sidadaun sira nia moris di’ak ba isin no klamar. 

Nune’e mos Governu trasa ona meta PEDN 2011-2030 povu iha territóriu Timor-Leste laran tomak asesu ona Bee moos no Saneamentu ne’ebe adekuadu, sustentável no inkluzivu. 

Aleinde ne’e Dekretu lei númeru 4/2004 kona-ba abastesimentu bee ba konsuma públiku, Dekretu Lei númeru 31/2020 kona-ba kontrolu kualidade ba konsumu nian, politika nasional saneamentu báziku, politika nasionál abastesimentu agua 2020 no politika jestaun rekursu bee. Iha Politika no Programa IX Governu nian ne’ebe konsidera Setór Bee no Saneamentu nu’udarsetór vital ba programa tinan 5 nian, ne’ebe sita ona iha Programa Governu nian 3.3 hateten, Investimentu ba asesu Bee moos no Saneamentu Báziku labele adia (ka dada) tan. Laiha infrastrutura ida ne’e mak sei afeta ba saúde públika ka kada’et moras, mate no dezenvolvimentu la di’ak ba labarik sira.

Tuir rezultadu husi Sensus 2022 Uma kain ne’ebe asesu ba Torneira Publiku hamutuk 39.5%, Uma kain ne’ebe Torneira instala iha uma laran 10.2% no Uma kain ne’ebe kontinua utiliza ou asesu ba Mota, Bee Matan, Lagoa, Kollam no Irrigasaun hodi utiliza ba nesesidade Loron-loron nian hamutuk 8.7% no Koleta Udan Been 0.2%.

Dadus no Deskobrementu Sira Husi Membru no Parseiru Rezultadu Auditoria Sosiál neʼebé PN-BESI-TL Hala’o iha tinan 2023 hatudu; Alaris 3, total Uma Kain 492 no total populasaun hanutuk 2147, iha sistema Bec hamutuk continua di’ak hotu. Suku Lalawa iha Aldeia 6, total Uma Kaim 423 no total populasaun hamutuk 1756, sisterna bee harmutuk 5 ho kondisaun di’ak hotu. 

Suku Beiseuc iha aldeia 7, total Uma Kain 620 no total popudasann hamutuk 2,767, iha sistema bee ho kondisaun aat. Hosi rezultade auditoria mos hatuhu katak, Postu Administrativu Tilomar (Covalima) laiha Funsionáriu Postu Administrativu (FPA) neʼebé atu monitoriza sistema bee, Grupu Maneja Fasilidade kuaze la funsiona tiha sistema sira, kualidade bee sei sai preokupasaun ba komunidade sira, rekursu bee menus iha tempu bailoro inklui sistema sira laiha asesibilidade (inkluzaun).

Rezultadu monitorizasaun busi Asosiasının HAK iha Tinan 2023 ba iha Suku 56, Aldeia hammatak 338 ho total populasaun 308,213,  iha uma Kain hamutuk 66,363, Mane hamutuk 156,250 no feto hamutuk 151,963. H

usi rezultadu refere hatudu, Uma Kain ne’ebé asesu ba kanalizasaun ho totál 46,210 (70%). Uma Kain ne’ebé asesu ba bee matan ho totál 9,849 (15%) no Uma Kain ne’ebé asesu ba bee posu ho total 10,304 (15%).

Dadus Auditoria Sosial Husi Organizasaun Grupu Feto Foin Sa’e Timor-Leste (GFFTL) tinan 2023, iha Munisipiu Baucan ba servisu públiku sira no fasilidade postu saúde lin-liu liga ba Bee, Saneamentu no ljiene (BEST) iha postu saúde 27 inklui hospital Referral 1 hatudu katak, Fasilidade Saúde sira iha kategoria Bäriku; Bee (25%), Saneamentu (7.14%), Ijiene (0%), Jestaun Lixu (0%) no Limpeza Ambiente (0%), Kategoria Limitasaun; Bee (53.6%), Saneamentu (82.14%), Ijiene (78.60%), Jestaun Lixu (53.60%), Limpeza Ambiente (14.30%). Kategoria No Service, Bee (21.40%), Saneamentu (10.71%), Ijiene (21.40%), Jestaun Lixu (46.40%) no Limpeza Jerál (85.70%)

Timor-Leste mós sai hanesan nasaun ne’ebé vulneravel tebes ba impaktu husi mudansa klimátika, neʼebé liuhusi estudu relata katak 55% husi suku sira iha Timor laran hetan ameasa husi temperatura aás, Inundasaun, rai monu, Inundasaun costerie iha tasi (Climate Finance Initiative, WaterAid Timor- Leste, 2016). 

Timor-Leste mós dadaun ne’e nia temperature manas tebes no tinan-tinan sa’e 36 to’o 39 c, liu-liu iha fulan Setembru no Outubru. Hare mos mudansa entre Ai-Horis no Ai laran tuan tanba tinan- tinan ita tesi ai no sunu rai arbiru ai horis komesa menus ba dadaun, entaun nia impaktu mak akontese bailoro naruk no sei afeta mós ba rekursu bee iha Bee matan sira hahú maran no menus ba dadaun.

Tuir dadus husi Timor-Leste Survey of Living Standards, nivel ki’ak kontinua aumenta ba 41.8%. populasaun nasionál moris iha liña ki’ak nia okos (Númeru 1 iha Sudeste Aziátiku). 

Ne’e signifika, maioría populasaun iha territóriu nasionál seidauk iha rendimentu sufisiente ba sustenta ekonomia familia. Husi survey TLSLS hatudu liña pobreza nasionál mak $46.37 kada ema / kada fulan, signifika ema ida hetan $1.55 kada loron.

Aleinde ne’e, laiha Funsionáriu Postu Administrativu (FPA) no Grupu Maneja Fasilidade (GMF) ne’ebé la funsiona ho di’ak impaktu mós ba sustentabilidade sistema bee iha area rural sira (Dadus Survey PN- BESI-TL iha tinan 2023, Sistema neʼebé la ho GMF funsiona 27%, GMF la ativu funsiona 34%, GMF ladún ativu funsiona 40% no GMF ativu sistema funsiona 50%).

Situasaun asesu ba infrastrutura bázika (bee moos no saneamentu) neʼebé la adekuadu no. inkluzivu no sustentável ba iha komunidade sira inklui iha eskola, Postu Saúde no sentru saúde kontribui mős ba númeru malnutrisaun 47.1% labarik ho idade 0-5 Stunting/Races Badak (MoH, 2020).

Observa katak alokasaun OJE ilha 2024 neʼebé aloka ba setór Bee no Saneamentu kontinua la natoon ba setór Bee no Sancamentu purvolta 1.3% de’it husi totál OGE.

Orsamentu ba Munisipiu sira laiha Orsamentu ba kategoria Kapitál Dezenvolvimentu no Kapitál Menor so iha de’it mak orsamentu ba Salariu & Vensimentu no mós Beins & Servisu inklui orsamentu ba Servisu Munisipál Agua, Saneamentu e Ambiente (SMASA) kontinua laiha alokasaun orsamentu espesifiku ba Operasaun & Manutensaun ba Bee no Saneamentu (Ezemplu: 

Orsamentu Operasaun & Manutensaun ba iha SMASA Munisipiu Viqueque ho montante $10.000.00, SMASA Munisipiu Bobonaro iha de’ it orsamentu ho montante $3000.00 atu hadia sistema ki’ik sira, inklui halo Operasaun no Manutensaun ba Sistema sira) iha alokasaun Orsamentu Jeral do Estadu Governu, seidauk prioritiza hodi aloka Orsamentu ba Garante rekursu Bee hodi bele fornese Bee ba Komunidade sira iha tempu bailoro, liu-liu oinsa atu bele reforsa Politika Konservasaun Bee no Rai, inklui mós politika ba halo konstrusaun barrajen iha territóriu laran hodi bele prezerva udan Been bazeia ba PEDN ne’ebe trasa ona.

Ejinsia ba futuru

Plataforma Nasional Bee, Saneamentu no ljiene Timor-Leste (PN-BESI-TL), husu mós katak, atu garante Sustentabilidade fornesimentu Bee moos ba Komunidade sira, liu-liu iha area rurais mak presiza iha alokasaun OGE ba Munisipiu sira liu-fiu alokasaun Orsamentu kategoria ba Operasaun & Manutensaun ne’ebé adekuadu, inklui ba Servisu Munisipál Agua, Saneamentu no Ambiente (SMASA) presiza iha aumentu pesoál Funsionáriu Postu Administrativu (FPA) atu bele apoiu no monitoriza sistema sira, inklui reforsa Grupu Maneja Fasilidade (GMF) iha area rural.

 Husu mós ba Governu atu nafatin prioritiza iha alokasaun Orsamentu Jerál do Estadu (OGE 2025) ba atividade Konservasaun rekursu bee (bee ulun) sira nune’e bele salva udan been infiltra ba rai laran hodi fornese bee ba bee-matan sira iha territóriu tomak, inklui hahú investe ba konstrusaun barrajen iha territóriu laran atu bele prezerva no sai hanesan armajenamentu ba udan been hodi bele garante fornesimentu Bee ne’ebe sustentável ba komunidade inklui setór Agrikultura no mós hamenus risku afetasaun ba Mudansa Klimátika iha Timor-Leste. (*)

spot_img

Related articles

Ambasadór Korea Du Sul Fo Omenajen Iha Jardim Memorial

Reportajen: Osterlia Muni PANTE MAKASAR  (lifaupress): Membru Militer na’in 5 husi Korea du Sul, ne’ebe lakon sira-nia vida...

PM Lidera Konsellu Nasionál Organizador Prezidensia ASEAN

Reportagen: Osterlia Muni  DILI (lifaupress) : Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão nomeadu nu’udár Prezidente bá Konsellu Nasionál Organizadór...

Pesoál 24 Ba Kargu Xefia Iha IOB Simu Posse

Reportajen: Osterlia Muni DILI (lifaupress) : Pesoál sira ba Kargu Xefia hamutuk 24 iha Institute of Bussines (IOB) Dili,...

Buka Halo Di’ak Ba Ema Seluk Hahi Halo Di’ak Maromak Sei Haraik Prémiu

Reportajen : Imaculada Tefa OE-CUSSE ( lifaupress) : Sarani rihun, partisipa Misa Sinza,  Kuarta-feira (18/2/2026) iha Igreja Numbei, Parokia...