Reportagen: Osterlia Muni
DILI- (Lifaupress): Ministru Ensino Superior, Siensia no Kultura, Jose Honório Da Costa Pereira Jerónimo, reprezenta Governu Timor Leste asina Nota Intedimentu ho reprezenta Fundu Nasoens Unidade ba Populasaun (UNFPA) Timor Leste, Navchaa Suren iha Salaun MNEC Pante Kelapa, Dili, Segunda – feira, (01/09/2025).

Ministru Ensino Superior, Siensia no Kultura, Jose Honório Da Costa Pereira Jerónimo, hateten, Nota Intedimentu nee konsentra ba dezenvolve kurikullu diak ba area parteira.
” Asinatura Nota intedimentu nee importante tebes, tanba kursu parteira iha Ensinu Superior Sira barak iha Timor – Leste. Nunee, bele ajuda ita,” Ministru Honorio esplika.
Durante ne’e, Governo Thailandia ajuda Timor Leste liuhusi treinamentu ba parteira sira .
” Ita tenke iha memorandu intendementu ho Governu Thailandia, tanba ita iha estudante mestradus no lisensiatura iha estuda iha Thailandia,” nia dehan tn.
Alende ne’e, Timor – Leste mos lalo ona kooperasaun ho Malaysia, Kamboja no Indonesia.
Ministru Hein katak tekniku sira husi Fundu Nasoens Unidos Ba populasaun iha Timor Leste, bele kontribui di:ak ho tenkniku ensinu superior sira .
Ministru RELEMBRA, katak Governo hasai ona rezolusaun iha fulan ha’at ka lima liuba, atu univerdade sira labele Loke kursu hanesan, maibé kursus ne’ebe iha ona bele kontinua no Governo nafatin fo apoiu.
Liuhusi kurikullu Siensia Parteira ne’ebe sei estabelese, bele oferese kurikullu hanesan ba ensino superior sira iha Timor – Leste .
” Nune’e agora Ita bele iha padraun ida de’it ba kurikullu parteira iha Timor – Leste,” Ministru dehan tan.
Entretantu, reprezenta husi UNFPA, Navchaa Suren hateten, mandatu globál UNFPA foka atu harii mundu ida ne’ebé Isin-Rua hotu-hotu hó hakarak, partu hotu-hotu seguru no poténsia juventude hotu-hotu bele hetan realizasaun
Iha mundu tomak, Navchaa Suren hateten, loron-loron feto na’in-700 resin no bebé foun na’in 6.300 mate durante isin-rua no partu. Maibe maioria husi mate hirak ne’e, bele prevene ho servisu pré-natal, partu no pós-natal ne’ebé fornese husi parteira sira.
Evidénsia globál hatudu, ho edukasaun, formasaun, apoiu no ambiente ne’ebé adekuadu, parteira sira bele fornese to’o 90% servisu esensiál saúde sexuál, reprodutiva, maternál no ba bebé foin moris.
Investimentu iha edukasaun parteira, nuudar estratéjia efetivu liu no iha impaktu boot atu redúz mortalidade no mobilidade maternál no bebé foin moris.
Nune’e, hamutuk ho parseiru sira, UNFPA servisu hodi hametin kualidade edukasaun parteira, polítika, regulamentu no asosiasaun parteira nian iha mundu tomak.
” Ami apoiu liuhusi nasaun 125, inklui nasaun ne’ebé iha taxa mortalidade maternál aas liu,” nia dehan.
Iha Timor-Leste, parteira sira mak iha liña oin ba sistema saúde, liuliu iha área rurál no fatin ne’ebé susar atu asesu.
Maibe, parteira sira-nia kapasidade atu fornese kuidadu ho kualidade aas depende ba kualidade edukasaun no formasaun ne’ebé sira hetan.
” Asinatura Memorandu Entendimentu ohin nian marka pasu importante ida, atu hakat ba oin hodi kumpre ami- nia kompromisu ba kualidade edukasaun parteira,” reprezentante UNFPA dehan tan.
MoU ne’e alinha la’ós de’it ho estratéjia nasionál saúde no edukasaun Timor-Leste nian, maibe mós ho kompromisu globál sira, inklui ODS, atu redúslz mortalidade materna ne’ebé bele prevene no garante asesu universál ba servisu saúde sexsuál no reprodutiva ho kualidade.
Liu hosi kooperasaun ne’e, UNFPA no Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, hamutuk ho parseiru seluk sei halo revizaun kompletu no melloramentu ba ledukasaun parteira, garante katak polítika, kurríkulu, no padraun edukasaun aliña ho padraun globál ne’ebé define husi Konfederasaun Internasionál Parteira (ICM).
UNFPA komprometidu atu fornese espesialidade téknika, fahe koñesimentu globál no aplika prátika di’ak liu ne’ebé bazeia ba evidénsia, enkuantu kolabora besik ho instituisaun nasionál sira atu adapta no implementa solusaun sustentável.
“Timor-Leste prepara atu ltama ba ASEAN, investimentu iha dezenvolvimentu kapitál umanu sai krítiku liu fali antes.
Hametin edukasaun parteira la’ós de’it kesensiál ba hadi’a rezultadu saúde, maibe mós ba harii sistema edukasaun ne’ebé dezenvolve forsa traballu ho abilidade aas ne’ebé bele kumpri padraun internasionál sira.
” Através husi kolaborasaun ne’e, ami sei esplora mós oportunidade ba kooperasaun Súl no Triangulár, liga Timor-Leste ho nasaun sira iha rejiaun ho li’ur ne’ebé susesu ona iha dezenvolvimentu sira-nia sistema edukasaun parteira. Ami sei promove troka koñesimentu, kolaborasaun entre parseiru no parseiria,” nia esplika.
UNFPAkontinua servisu hamutuk atu garante katak estudante parteira hotu-hotu iha Timor-Leste hetan edukasaun ho kualidade aas liu, graduadu hotu-hotu sai profisionál saúde ne’ebé iha abilidade no konfiansa, feto hotu-hotu bele hetan asesu ba kuidadus ne’ebé ho kualidade, respeitável, no salva-vida.(*)


