Reportajen: Anagracia/Everalda
DILI (lifaupress):Ministeriu Komersiu no Industria servisu hamutuk ho autoridade lokal sira, loke feira iha munisipiu hotu, ikusliu maka iha Portu Dili, sub tema “Ho paz promove produtu lokal” , hodi selebra loron Nasional Restaurasaun Indepedensia ba dala 22.

AMBIENTE FEIRA : Ambiente loron dahuluk Feira produtu lokal, Quarta (15/5) kalan iha Portu Dili, hodi komemora loron restaurasaun Independensia RDTL ba dala 22. Foto LP/Gracia
Feira produto local iha ambitu komemorasaun loron Nasional Restaurasaun Indepedensia ba dala 22 ne’e, atu identifika produtu lokal no arte kultura/ artezanatu husi grupu kreativu sira, ho tema sentral maka “Hametin instituisaun estadu hodi servi povu”.
Ministru Komersiu no Industria, Filipus Nino Pereira hateten, feira ne’e konsege realoza ho susesu iha munisipiu sira no RAEOA, tanba koordenasaun servisu di’ak liuhusi autoridade munisipiu no komunikasaun intensivamente ho komisaun sira.

PRODUTU LOKAL: Produtor lokal hated produtu mão de obra sira Feira Dili, ne’ebe hahu iha loron Karta-feira (15/5) Alan. Foto LP/anagracia
“Liu husi feira ne’e, bele identifika produtu potensial hamutuk 21 maka sirkula iha merkadu lokal no merkadu nasional,” Ministru KomersiunoIndustria Nino Pereira diskursu ba abertura feira iha Portu, Dili, Kuarta-feira (15/05/2024).
Produtu potensial sira-ne’e mak bé mineral, cooking oil, sabaun, masin, reamer, fós lokal, chocolate, xá herbal, rebuxadu sukaer no ai-lia, sorisu lokal, mobilariu, kafé-ut, mina morungi, mina aloe-vera, mina kamí, taís no asesoris sira, bani-ben organiku, tua lokal organiku, esensial oil ba terapia moras sira no ai han ba animal sira.
Produtu hirak ne’e produz husi grupu potensial no grupu produtivu sira, no micro empresas sira, ne’ebe durante ema konsumu ona.
Nia afirma, liu husi feira maka bele kontribui atu hametin movimentu ekonomia iha baze ne’ebe kontaktu ekonomia sosial ba komunidade sira iha munisipiu halo produsaun prostituisaun asesu merkadu no mos ba iha formasaun.
“Tamba ne’e, Governu da IX liu husi Ministerio Komersiu no Industria komprimitidu, katak, tempu to’o ona atu iha plataforma ida hodi fó espasu ba grupu potensial no kreativu sira, bele hetan koñesementu diakliu tan hodi espalla produtu iha merkadu barak liu tan, liu-liu kompete iha merkadu internasional ho marka Made in Timor-Leste.

HUSI ATAURO: Estatu sira ne’ebe produz husi badane Atauro-oan sira, fana mos iha feira produtu lokal iha area Portu Dili, hahu Kuarta-feira (15/5). Foto LP/Sichy
Iha fatin hanesan, Primeiru Ministru Jose Alexandre Kayrala Xanana Gusmão hateten, polítika Nono Governu mak tenki produz buat barak hodi hadia produtu rai – laran no inensitiva produsaun local, ne’ebe povu produz.
“Buat barak ita importa no sosa husi rai liur. Timor-Leste bele hahu produz buat barak, hodi hatudu katak iha ona potensia, wainhira ita servisu ho di’ak no ho laran, sei sai baze atu osan tama ita – nia liman. Selae, osan ne’ebe hasai husi fundo minerais ba hotu rai liur,” PM dehan.
Nia dehan tan, Governu sei halo di’akliu tan hodi tau – matan ba produtu lokal. Nune’e, Timor-Leste mos bele transforma produtu indústriais hodi bele halo exportasaun ba rai liur. (*)


