Reportazen:Lúcia Ramo Simões Freitas
DILI (Lifaupress.com): Atu Asegura Komprimentu ho nia Alinãmentu kona – ba papel ministeriu sira iha faze pos adezaun ba Organizasaun Mundial Komersiu – OMK, Ministériu Transportes Telekomunikasaun (MTK) fahe informasaun ba Ekipa MCAE no hamutuk ho ekipa negosiasaun husi ministeriu sira.

Ministru Transporte no Telekomunikasaun, Miguel Marques Gonsalves Manetelu
Ministru Transporte no Telekomunikasaun, Miguel Marques Gonsalves Manetelu ba jornalista sira iha fatin Salaun MTC Kaikoli, Dili, Sexta Feira (25/10/24) hateten, informasaun ne’ebe fahe ba funsiunariu sira husi obrigasoes no komprimisu parte transporte telekomunikasoes, hodi kumpri rekezitu adezaun.
Nia esplika tan, antes adezaun ba OMK, ministériu asina ona adezaun ida iha parte Teknolojia Informasaun (ITE) fazeadamente to’o 2027 iha produtu besik atus ha’at mak Zero taxa.
“ Servisu ne’ebe atu halo adezaun ne’e parte ministériu kompetensia mak atu halo, laos sira ne’ebé envolve iha ekipa ne’e mak atu mesak-mesak servisu. Funaionariu sira tenke komprende prossesu ne’e hodi bele implementa sai ita nia dever no obrigasoes, atu kumpri rekizitu adezau,” ministru Manetelu esplika.

Entretantu, Koordenador Jeral MCAE, Jorge Rui de Carvalho Martins hatutan, atu hafasil susesu ba merkadu komersiu global, OMK mak jere komersiu mundial no iha Membros pozitivu to’o 30 de Agusto 2024, Timor ho Komoros 176. Singnifika nasaun 175 mak sai merkadu ba Timor – leste.
“Atu hafasil liu ita nia produto atu ba assesu ema nia merkadu, tratamentu hanesan fe no igual ho nasaun sira seluk”, Koordenador Jeral MCAE Jorge Rui de Carvalho Martins Afirma ba Jornalista sira iha fatin Salaun MTC kaikoli, Dili, Sexta Feira (25/10/24).
Atualmente, Timor-leste infrenta dezafiu kona-ba padraun merkadu. Durante tinan 22 iha restaurasaun Independensia, siklus politika lejislasaun muda kualker mudansa politika adere liu ba asesoria.
Padraun legal regulamentu sira, ne’ebé Timor-leste produz, atualmente barak mak nasaun seluk la aseita no ladun konkorda. Nune’e lori impaktu ba Timor-leste nia assesu ba komersiu global.
“ Ita – nia sasan sira labele sai ka esporta, tamba Timor-leste seidauk iha padraun ida atu sertifika katak sasan sira ne’ebe atu Esporta iha kualidade merkadu, “ nia esplika. (*)


