Reportajen : Jacinta Mendes Gonçalves
NASSUTA (lifaupress) : Sarani hamutuk 115 partisipa selebrasaun Misa Finadu iha Kapela Nosa Senhora de Boa Viagem Nasuta, Bzartete, Likisa, Sabadu (02/11/2024) kuaze 08:45 oras Timor Leste, prezide husi Fre. Isidorus Yoseph Jawa (OFTXLCAP).

Fre. Isidorus Yoseph Jawa (OFTXLCAP) iha nia omilia hateten, Misa Finadu ne’e atu konvida ema hotu, liuliu sarani sira ne’ebe sei moris iha mundu, hateke ba Lalehan selebra esperansa hodi agradese ba vida kreda moris iha mundu lorloron.
Fre Isidorus Yoseph Jawa dehan tan, komemorasaun loron matebian ida nee, atu tau memória hotu, halibur ema hotu nia laran ba Maromak -Nia laran luak, konsiensia familia,parentes, Inan – aman, maun – alin, ne’ebe mak konese ona durante moris.
“ Hahu ona husi moris dahuluk, selebrasaun ( Fiel dos findos) fiar na’in matebian sira, uluk nanain mak selebrasaun esperansa Igreja, iha loron ida – ne’e dedika ba sira, la’os atu provoka no laran dodok, provoka mós tristeza hasa’e nafatin itá ba moris foun, nuudar Fini,” nia dehan.
Iha finadu peregrinasaun, agradese mós nuudar buat ne’ebe Itá hateke na Raí no tasi, ba buat ne’ebe halo sala momentu ohin – loron, atu hateke ba lalehan, selebra esperansa hodi agradese ba Vida kreda moris nian.
“ Iha mundu ne’e provizoriu . Ba tinan tomak ne’ebe Maromak haraik ita – nia moris iha loron ida – ne’e, ita hanoin komemora ba Sira ne’ebe mate ona,” Fre. Isidorus Yoseph Jawa (OFTXLCAP) dehan tan.
Nia hatutan, Liturgia hafalun ema umanu ba grasa moris foun kriatura iha diresaun istoriku,ne’ebe hakerek liuhusi ema ida-idak nia moris.
Segunda leitura, ko’alia kona-ba moris foun esperansa Sao Paulo , aprezenta ba Igreja, ba kultural selebrasaun Fiel dos fundos, bainhira kreda ida nee remata no mós fatin ne’ebe sira ba ona.
“ Selebrasaun ohin mós hafalun itá, atu hateten ba sira kona – ba moris foun, hein atu simu.No loron ida, itá mós sei hakat ba. Bainhiraitá selebra komtemplesisade nuudar família, oan,fen, La’en, parentes, sira – nee la’os moris mesak ba ema ne’ebe sai hanesan lia ida separadu ba ema seluk,” nia dehan.
“Ida – idak nia prezensa, hanesan oan ida iha Inan – aman nia isin, husi jerasaun reprezenta mos figura Igreja. Ita hotu ne’ebe sei dada iis agora, halibur iha nee reprezenta Igreja no raí – Igreja Peregrina ne’ebe sei hakat ba fiar ho situasaun no triste, ” nia reafirma.
Nia mos esplika, iha loron 1 Novembru, sarani sira selebra Santo/Santa sira – nia loron, atu aprezenta Igreja no Itá Tama ona ksolok. Igreja ksolok, Igreja peregrina sem purifikasaun,enkuantu itá ema la’o raí, buka atu lori moris ho prosperiedade, moris loloos, tane aas honestidade, fidelidade, badinas servisu. Hafoin moris ho tempu la’o, iha sakrefisiu atu kontribui familia, komunidade bele aumenta, rai ne’e forte diakliutan ohin no aban bainrua.
Nia haktuir tan, bainhira fulan ida – nee remata, itá sei taka ba sira ne’ebe sukat loos, tama iha Igreja ksolok nian – Santo – Santa Sira.
“ Maibe itá moris iha konsiensia, la’o ho matan moris – neon na’in, tau iha relasaun familia.Tamba ita hatene mós ida – nee se’i la’o hela. Bainhira mak ita atu husik moris nee, ” nia dehan.

Tuir observasaun jornalista www.lifaupress.com, iha missa finadu nee responsável Koru husi joven, Inan-aman, grupu akólitus, Apostulado da orasaun no estudante Pre-Sekundaria no Universidade, anima ho knananuk sira di’ak tebes durante Misa ne’ebe hahu husi Tuku 08:54 – 10:35.
Bainhira remata Misa, Fre. Isidorus Yoseph Jawa (OFTXLCAP) husu sarani sira atu la’o ba rate sira hodi kari ai-funan ho hakmatek to’o serimonia karii ai-funan remata.“Labele hemu tua iha rate no labele kria problema. Husu joven sira kria paz no estabilidade iha raí ne’e no Kapela Nosaa Senhora de Boa Viagem Nassuta,” Fre. Isidorus Yoseph Jawa (OFTXLCAP) husu ba sarani sira. (*)


