Reportagen: Osterlia Muni
DILI- (Lifaupress): Timor – Leste neebe atualmente iha dalan Tama membru pleno ASEAN iha Fulan Outubru 2025, Kompremete Kumpri Padraun legal komersial sira .
Ministru Komersiu no Industria Nuno Governu Konstitusional, Nuno Pereira hato’o asuntu nee, iha diskursu ba semináriu kona-ba Implementasaun Anexu 8 husi Akordu Komersiu Sasan ASEAN (ATIGA),iha Salaun Mofac City 8, Manleuana Dili, Tersa – Feira (09/09/2025).Seminar ne’e foka liu ba prosedimentu Operasaun Padraun ba Rejimentu Orijen.
” Seminar ida-ne’e importante tebes ba Timor-Leste (TL), tanba kontinua viajen atu sai membru ASEAN tomak no servisu atu hametin integrasaun iha merkadu rejionál no globál sira,” Ministru Nino Pereira hateten.
Nia dehan, regra sira kona-ba Orijen mak iha prinsipál fasilitasaun komérsiu liuhusi asegura transparénsia, previzibilidade no justisa iha movimentu sasán sira . Timor-Leste presiza hasa’e kspasidade iha área ida-ne’e, la’ós de’it nu’udar rekizitu tékniku ida, maibé nu’udar prioridade estratéjiku atu loke oportunidade komérsiu foun sira, habelar kompetitividade esportasaun no promove partisipasaun forte liuhusi setór privadu iha kadeira valór rejionál sira.
“Ha’u rekoñese no apresia tebes apoiu husi ami-nia peritu sira no parseiru dezenvolvimentu sira hanesan JICA, ne’ebé ninia orientasaun no asisténsia téknika sai ona instrumentubhodi harii Timor-Leste nia prontu”,Ministru Komersiu Industria Nuno Pereira dehan BA jornalista segunda-feira (09/09/2025) iha Dili.
Sorumutu ne’e oferese oportunidade ba folin-laek, ofisiál governu sira, setór privadu no prátika legál sira, atu hetan koñesimentu npratiku no aliña sistema ho padraun ASEAN .
Governu Timor-Leste liuhusi Ministeriu Komersiu no Industria iha kompromisu boot atu asegura benefísiu ATIGA ba empreza no komunidade sira.
” Atu hetan ida-ne’e presiza harii kapasitasaun sustentavel, kolaborasaun besik ho setór governu-privadu, no parseria,o kontinua hosi parseiru dezenvolvimentu sira,” nia dehan tan.
Ministru enkoraja partisipante sira atu ativu fahe informasaun, no uza plataforma hodi hametin fundasaun sira ba implementasaun susesu kompromisu ATIGA no integrasaun ekonómika ne’ebé luan liu.
Embaixador Japaun ba Timor – Leste, Sakai Yuki mos kontenti ho sorumutu relasiona ho Implementasaun Anexu Ualu ba ASEAN Akordu Komérsiu iha Bens (ATIGA) hanesan Padraun Prosedimentu Operasional (SOP) ba Regras Orijin (ROO).
Nia sublina, Iha sorumutu datoluk nee JICA organiza nuudar parte husi Projetu Hadiak Koordenasaun no Monitorizasaun ba Adezaun ASEAN.
“Hau orgullu bele sai sasin ba kolaborasaun entre JICA, MNEK no Ministerio Komersiu no Industria. Hau hakarak hato’o ha’u – nia sentimentu gratitude ba distintus espesialista sira husi Indonesia ba sira – nia suporta importante, servi hanesan profesor ne’ebe fahe ona matenek,” Sakai Yuki hateten.
Tinan hirak ba kotuk, Timor-Leste halo ona progresu iha preparasaun adezaun ba ASEAN. Governu servisu maka’as hodi haforsa ambiente negósiu, moderniza instituisaun sira relasiona ho komersiu, no hadi’ak enkuadramentu regulamentu sira,
Reforma hirak ne’e sei sai hanesan fundasaun ba nasaun nia integrasaun ba merkadu regional no global.
“Ha’u atende Expo Internasional Komersiu Dahuluk iha Dili. Ha’u haksolok bele obzerba inisiativas ne’ebe promove koneksaun entre parseiru negosiu lokal no rejional”, Embaixador dehan.
Expo Dili Intertional Trade Expo ne’e demonstra Timor-Leste nia komprinisiu estabelese ambiente ne’ebe suporta negosiu, investimento no prepara setor privadu atu partisipa ativu liutan iha ko’operasaun ekonomia ASEAN.
“Iha regras orijin no sira nia prosedimentu sertifikasaun operasional iha Anexu 8 husi ATIGA, ne’ebe aliña di’ak ho esforsu hotu. Regras Orijin esensial atu asegura komersiu ne’ebe justu no transparente. Regras hirak ne’e fornese predisaun ba negosiu, asegura aplikasaun tarifa ne’ebe los, no suporta empresário sira liga ho redi regional,” Nia dehan tan.
Ba Timor-leste, haforsa koñesimentu no kapasidade iha área ida ne’e, esensial wainhira integra ba merkadu ASEAN.
Sakai informa, Japaun suporta ona Timor-Leste iha esforsu hirak ne’ebe hari fundasaun forte ba dezenvolvimentu komersiu no ekonomia.
Inklui konstrusaun Estrada Nasional numeru Um, rehabilitasaun Portu Dili no Aeroportu International Dili, asistensia ba industria no dezenvolvimentu politika komersiu, no modernizasaun aduaneira.
Japaun iha parseiru longu prazu iha integrasaun ASEAN no sei komprometidu nafatin suporta Timor-Leste nia prosesu adezaun.
” Ida ne’e refelta iha ami – nia vizaun ba Indo-pasifiku ne’ebe livre, aberta no prosperu, atu nasaun hotu bele partisipa iha forma ne’ebe justu iha kooperasaun ekonomia rejional. (*)