Reportangen: Osterlia Muni
OE-CUSSE (lifaupress): Diretor Sefope RAEOA, Mario Muni hatete, SEFOPE kontinua habelar informasaun ba joven sira atu prepara abilidade koalia inglesh hodi kompete ba oportunidade servisu iha Australia.

‘ Tenke prepara abilidade no kapasidade hodi aprende Lian English, atu fasilita opurtunidade servisu iha Australia, hodi hetan rendimentu diaknunee sustenta ekonomia moris uma laran,” Mario Muni esplika durante Nia intervensaun iha atividade habelar informasaun ba Autoridade lokal kompostu husi Xefi Suku, Xefi Aldeia, joventude no estudante sira iha salaun parokia Numbei, Pante Makasár, Oe- cusse, Kinta-Feira (06/11/2025).
Objetivu sosializasaun informasaun nee, atu partisipante sira kunhese no komprende diak prosesu tomak rekrutamentu atu serbisu iha Australia.
Nia dehan, prosesu rekrutamentu traballador timoroan ba Australia, enkaixa hotu iha sistema sistema AERD, atu bele input dadus baziku traballador sira ne’ebe liu teste vaga Australia, bele tuir selesaun ba Australia .
“Primeiru, tuir teste hakerek ho Lian Inglesh, depois input baze ba dadus atu prosesu. Atu ba servisu Austrália, tenki hetan desizaun husi kompania ne’ebe atu sai fatin servisu. Komapnia mak hili traballador sira husi Timor-leste, liuliu Oe-cusse oan sira,” Nia esplika tan.
Maske nune’e, Nia hatutan, opurtunidade servisu iha Austrália mos konforme traballador sira -nia esforsu.
Sefope, tuir Muni, fasilita trabalador sira husi prepara prosesu teste no passa ba iha sistema. Rekrutamentu atu servisu iha Austrália, depende ba kompania ne’ebe fo servisu.
“Buat hotu-hotu tuir prosesu oinsa kompleta dokumentu, update estatutu, depois mak foin hare kona-ba semak kualifikasaun diak, abilidade di’ak mak kompania bele hili hodi serbisu iha Australia,” Nia hateten tan..
Tuir dadus, numeru traballador Oecusse-oan ne’ebe servisu iha Australia ki’ik tebes kompara ho munisipíu sira seluk,” nia Informa.
Oe-cusse ladun hetan asesu barak kona-ba prosesu atu serbisu iha Australia, tanb tinan 10 liuba, sistema prosesamentu traballador konsentra hotu iha Dili.
” Ida – ne’e mak difikulta joventude Oe – cusse oan sira, hetan opurtunidade servisu iha Austrália,” Nia hateten.

Problema seluk, bainhira traballador sira hakarak prosesu sira – nia dokumentu atu servisu iha Australia, tenke sa’e Ro da Dili, hela iha kos la hela ho familia. Situasaun ne’e afeta ba preparasaun abilidade la maximu.
Kona-ba rezultadu teste, Diretór Sefope Mario Muni dehan, tuir publikasaun dadus atu teste ema Rihun ida, valor suffisiente no excellent dalen Inglesh, dalaruma ema na’in sanulu resin deit.
“Ne’e Ita bele observa katak, ita seidauk iha kapasidade minimu atu kompete. Ita mos tenke avalia kona-ba servisu iha Austrália.Ita tenke iha kualifikasaun di’ak iha dalen Inglesh,”nia dehan tan.
Tanbá ne’e, husu ba joventude Oecusse oan sira prepara aan di’skliutan, bainhira kompete ba vaga servisu husi kompanhia Sira iha Austrália.

” Sira ne’ebe naran tama ona iha sistema tenki pasensia, tanba funsionariu iha Sefope sei halo input ba baze dadus husi draft ba new, depois ba sesional worker atu bele publika hodi bele hetan numeru referensia. Ita hein prosesu ne’e la’o. Husu atu kontinua aprende dalen inglesh, hodi kompete ba vaga servisu iha Austrália no Nova Zelandia,” nia esplika.
Koordenador dalen Inglesh Regional Administrasaun Especial Oecusse Ambeno, Joao Hildegardo Vaz rekunhese durante ne’e juventude sira iha RAEOA, minimu informasaun kona-ba prosesu no opurtunidade servisu iha Austrália.
Nune’e, liuhusi sosializasaun ne’e joven sira bele hatene di’ak kona-ba prosesu atu ba serbisu iha Australia.
” Ami hakarak joventude sira esforsu atu aprende lingua Inglesh, hodi aumenta abilidade koalia inglesh verbal no eskrita. Tanba lingua English mak sai hanesan xavi atu hetan opurtunidade lalais no dezenvolve ita-nia moris haleu mundu nia furak,” nia reafirma. (*)


